Mine sisu juurde

Alisson Kruusmaa

Allikas: Vikipeedia
Alisson Kruusmaa
Sünniaeg 7. märts 1992
Pärnu, Eesti
Alma mater Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Elukutse helilooja

Alisson Kruusmaa (sündinud 7. märts 1992 Pärnu[1]) on eesti helilooja. Alates 2015. aastast on ta Eesti Heliloojate Liidu liige[2].

Õpingud

[muuda | muuda lähteteksti]

Alisson Kruusmaa (1992) lõpetas 2015. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu bakalaureuseõppe Tõnu Kõrvitsa juhendamisel ning 2017. aastal magistriõppe (cum laude) Helena Tulve kompositsiooniklassis. Ta on täiendanud end 2013/2014. õppeaastal Giuseppe Verdi nimelises Milano konservatooriumis.

Looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Alisson Kruusmaa on kirjutanud nii orkestri-, ansambli- kui ka koorimuusikat ning teoseid sooloinstrumentidele[1]. Tema muusikas on enim nähtaval õrnad, haprad ja ruumiküllased kõlamaastikud.[3] Domineerib hõre ning delikaatne orkestratsioon ning avar kõlaruum, mis jätab kuulajale aja ja koha mõttepeegeldusteks.[2] Helilooja muusikat on esitatud nii Eestis kui ka Ameerika Ühendriikides, Euroopas ja Aasias.

2013. aastal pälvis Alisson Kruusmaa Erkki-Sven Tüüri nimelise noore helilooja stipendiumi. 2018. aastal valiti ta osalema festivalile “24th Young Composers Meeting” Hollandis, kus tema "Rain" (2018) metsosopranile ja puhkpilliorkestrile võitis parima teose auhinna.[4] Teos kõlas samal aastal festivalil Gaudeamus Muziekweek Utrechtis Orkest de Ereprijsi esituses ja seejärel osales Alisson Kruusmaa külalisheliloojana Hollandi kammermuusikafestivalil “Masterclass Apeldoorn“[5], kus kõlas esiettekandena "Lights of a Distant Forest" (2018) klarnetile, viiulile, vioolale, tšellole ja klaverile.[6] 2018. aasta septembris valiti helilooja Los Angelese kammerorkestri Kaleidoscope kompositsioonikonkursi finalistide hulka. 2019. aastal oli ta New Yorgis Mise-En Festivalil külalishelilooja.[7] 2020. aastal kõlas Milanos kammeransambli Le Cameriste Ambrosiane esituses maailmaesiettekandena Emily Dickinsoni luulest inspireeritud teos "The Moon is Distant from the Sea".[8]

Tähtsamad teosed

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Süit sooloklaverile" sooloklaverile (2013)
  • "Pala sooloklaverile ja sümfooniaorkestrile" sooloklaverile ja sümfooniaorkestrile (2015)
  • "Mesmerism“ klarnetile ja klaverile (2015)
  • "Kolm miniatuuri" keelpillikvartetile (2016)
  • "Songs of Silver Light" metsosopranile, trompetile ja klaverile (2017, tekst Emily Dickinson)[9]
  • "Lindude vaikus" kammerkoorile (2017, tekst Ellen Niit)
  • "Rain" metsosopranile ja puhkpilliorkestrile (2018, tekst Robert Louis Stevenson)
  • "Pala soolotšellole II" soolotšellole (2018)[10]
  • "Kolm akvarelli" käsikelladele (2018)[11]
  • "Paberlilled" sooloklaverile (2019)[12]
  • "Hummingbirds" soolovioolale (2019)
  • "All õhtutaeva" kammerkoorile ja sümfooniaorkestrile (2020, tekst Marie Under)[13]
  • "Scattered Winds ..." soolobassklarnetile (2020)
  • "The Moon is Distant from the Sea" viiulile, vioolale, tšellole ja klaverile (2020)
  • "Justkui jõgi oleks laulnud ..." sooloklaverile ja sümfooniaorkestrile (2020)
  • "... and the Great Winds Come and Go" sopranile ja sümfooniaorkestrile (2021, tekst Robert Louis Stevenson)
  • "Spring Of Hope" neljale tšellole (2021)[14]
  • "Viis arabeski" kammerorkestrile (2021)
  • "Päev-päevalt, valguse poole" keelpillikvartetile (2021)

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 "Eesti Muusika Infokeskus, Helilooja, Alisson Kruusmaa".
  2. ↑ 2,0 2,1 "Eesti Heliloojate Liidu veebilehekülg, Alisson Kruusmaa".
  3. ↑ Maltis, Malle (3. juuli 2015). "Lendutõusuteel". Sirp. Vaadatud 6.01.2021.
  4. ↑ Kuusk, Priit (2. aprill 2018). "Eesti muusikud maailmas märtsikuul". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 6.01.2021.
  5. ↑ Kuusk, Priit (2. september 2018). "Eesti muusikud maailmas augustis". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 6.01.2021.
  6. ↑ Maarits, Merit (24. august 2018). "Hollandis kõlavad helilooja Alisson Kruusmaa teosed". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 6.01.2021.
  7. ↑ Maarits, Merit (20. juuni 2019). "New Yorgis tuleb esiettekandele Alisson Kruusmaa uus teos". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 6.01.2021.
  8. ↑ Bakhoff, Marju (13. oktoober 2020). "Milanos kõlab helilooja Alisson Kruusmaa uus teos". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 6.01.2021.
  9. ↑ Kiis, Kristiina (20. oktoober 2017). "Uute helide aeg". Sirp. Vaadatud 6.01.2021.
  10. ↑ Kuusk, Priit (31. mai 2019). "Eesti muusikud maailma lavadel mais". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 6.01.2021.
  11. ↑ Kaldoja, Kerttu (15. juuli 2018). "Tartus ühineb 250 Arsise kella Jaani kiriku kelladega". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 6.01.2021.
  12. ↑ Tyler, Maarja (8. märts 2019). "Eesti pianismi helge kuju". Sirp. Vaadatud 6.01.2021.
  13. ↑ Pärnpuu, Laura (2. märts 2020). "Eesti Muusika Päevadel kõlavad maailma esiettekanded". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 6.01.2021.
  14. ↑ Sel nädalal tuleb maailmas esmaettekandele kaks Alisson Kruusmaa uudisteost, ERR, 2. märts 2021
  15. ↑ "ALISSON KRUUSMAA TEOS PÄLVIS HOLLANDIS AUHINNA". Eesti Muusika Infokeskus. 5. märts 2018. Vaadatud 26.05.2020.
  16. ↑ Kuusk, Priit (1. juuli 2019). "Eesti muusikud maailma lavadel juunis". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 6.01.2021.
  17. ↑ EPL Kultuur (1. oktoober 2021). "Rahvusooperis Estonia jagati muusikapreemiaid". Eesti Päevaleht. Vaadatud 3. oktoobril 2021.
  18. ↑ ERR (16. märts 2023). "Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi pälvib Alisson Kruusmaa". ERR. Vaadatud 19. märtsil 2023.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Alisson_Kruusmaa&oldid=6787195"